Töötaja haigestumine ja õnnetused

Tööandja maksab haigusajal palka esimeste üheksa järjestikuse tööpäeva eest. Tööandja poolt makstud haiguspuhkuse päevade arvestus algab otsast peale, kui töötaja on pärast haiguspuhkust tööl vähemalt ühe päeva ja läheb seejärel taas haiguspuhkusele.

Näide: Töötaja on olnud haiguspuhkusel kolm päeva, tulnud siis tööle üheks päevaks ja olnud seejärel uuesti haige üheksa päeva.

Sel juhul on töötaja olnud haiguspuhkuse ajal tööl 12 tööpäeva ja tööandja on kohustatud maksma ainult esimesed 9, ülejäänud 3 päeva eest kompenseerib töötajale Kela.

Tööandja ei ole kohustatud maksma töötaja haiguse diagnoosimist ja ravi, kui ta ei ole vabatahtlikult valinud töötervishoiupaketti, kuhu need teenused kuuluvad.

Seaduse kohaselt peab tööandja, juhul kui töötaja on olnud rohkem kui 60 päeva haiguslehel, maksma Kela nõudel arstikeskusele töötaja töövõime hindamise.

Selle töö hinnas sisaldub õenduse töötaja poolt tehtud esmane töötaja töövõime hindamine, seejärel töötervishoiuarsti kohustuslik hinnang ning lisaks võimalikud teiste spetsialistide tehtud uuringud ja konsultatsioonid. Hinnanguid võib hiljem teha rohkem, kui haiguspuhkus jätkub.

Tööandja ei saa vallandada haiguslehel olevat töötajat.

Osade majanduslik vastutus lasub ainult ettevõtetel, kellel on üle 50 töötaja, juhul kui ületunnitöötaja on haiguse tõttu töövõimetuks muutunud.

Iga tööandja on vastutav tööõnnetuskindlustuse korraldamise eest töökohas. Kindlustus hüvitab enamasti õnnetusse sattunud töötaja ravikulud ja haiguslehe palga.

Kui tööandja ei ole olukorras järginud tööohutuseeskirju, võib kindlustusfirma keelduda kulude hüvitamisest.

Töötervishoid vähendab töökohal toimuvate õnnetuste arvu, kuna tööandja ei pruugi alati olla võimeline hindama kõiki töötajate tervist ohustavaid tegureid ise. Professionaalid võivad pidada vajalikuks ennetavate ja kaitsevate meetmete suurendamist. Töötervishoid aitab vähendada haiguspuhkuste arvu ja pikkust, hinnates töötingimusi, mis võivad mõjutada krooniliste haigustega töötajaid.

Töötaja võib pöörduda oma töötervishoiu poole, kui tema tööandja on vabatahtlikult valinud need teenused osaks töötervishoiu lepingust.

Muudel juhtudel võib töötaja pöörduda tervisekeskuse või eraarsti poole.

Tööandjal on õigus kohustada töötajat pöörduma oma töötervishoiu meditsiinikeskuse poole. Sellest peab aga olema kirjalik märge töölepingus.

Enamasti aitab sama arsti teenuste kasutamine vähendada haiguspuhkuste arvu ja pikkust, sest arst tunneb juba ette patsiendi terviseseisundit ja tema töökoha kahjulikke tegureid.

Kui ettevõtte töötervishoiuleping sisaldab töötajate ravi, maksab selle tööandja. Muul juhul maksab töötaja ravi ise ja otsustab, kas minna ravile avalikus või erasüsteemis.